Chit-chat: Minu kaks senti blogimisest*

Mäletan, et eelmine aasta (vist), tegin endale oma esimesed visiitkaardid. "Kujundasin" ja trükkisin ja lõikasin ja kleepisin ja puha. Nii palju kui tehnika ja oskused võimaldasid, tegin need ise. Kunagi isegi Instagramist vist käis see läbi. Igatahes siis panin nime alla "Jumestaja ja ilublogija". Nüüd on mul 5 kaarti veel alles ja väga ei kipu neid enam jagama küll. Miks? Sest ma panin sinna kirja ILUblogija.  :D Tundsin juba eelmise aasta keskel/lõpus vist, et ma ei taha olla nö puhtatõuline ilublogija, sest minu jaoks jääb see.. Kuidas ma nüüd ütlengi. Tühjaks. Mõtlen selle all seda, et kui siin blogis ilmuksid ainult tühjade potsikute või lemmikute postitused või ilutoodete arvustused, siis mul kaoks blogimise tahe ära. Ühel hetkel oli mul valmis kirjutatud ligi 10 postitust, mis olid kõik mingitest toodetest ja käsi ei tõusnud neid kõiki kohe järgemööda avaldama. Ma lihtsalt ise tunnen, et ma tahan, et blogi sisu oleks vaheldusrikkam. Pikaajalised lugejad on ilmselt märganud ka, et blogipostituste teemad ongi pisut mitmekesisemaks läinud.

Esimene autopostitus võeti küll üllatavalt soojalt vastu (kellele meeldis, siis peagi on uus tulemas ja selle üle ma olen kohe ERITI elevil). Viisin täna (esmaspäeval) järjekordse prooviauto just tagasi ja no hakka või nutma kui kurb meel on :D. Draftina ootab postitus veel ühest kaamerast ja ühest objektiivist. Mõtlesin lausa oma Kinecti-kogemust jagada, sest Instagramis paistis see ka paljudele huvi pakkuvat ja mitmed kirjutasid nõustuvalt kaasa, et tõesti toredad mängud jms. Seega olengi hakanud vaikselt sisse tooma oma teisi huvisid - tehnika, autod, mängud. Loomulikult see, et mul on võimalus autosid testida ja oma kogemust ka blogis jagada, on minu jaoks siiani nii uskumatu. Kui keegi J sõpradest ütles, et ma olen ikka eriti tubli selle blogiga olnud, vot siis ma tundsin, et ma võin enda üle uhke olla. 

Jumestajana on mulle oluline kui erinevad brändid mind toetavad ja olen selle üle ääretult tänulik. Ja kuna minu huvi ja seotus ilumaailmaga jätkub, ei kao ka need ilupostitused mitte kuskile ja vähemaks ka ei jää. Tänu blogile kirjutan teinekord ka Naistemaailm.ee's ja teen ju videosid ka koostöös Õhtulehega. Kui jumestushuviline minus poleks mu algselt eraelulist blogi ilublogiks ümber kasvatanud, ega mul ei oleks ka neid võimalusi praegu. Seega mul on hea meel selle üle, kuidas see blogi on arenenud. Mul on ka tohutult hea meel, et lugejaskond pidevalt kasvab ja kogu aeg on niivõrd armas tugi taga. Ma olen TÕESTI nii tänulik kõigile, kes mu blogi ikka piilumas käivad, sest teieta ei oleks mul paljusid tutvuseid, paljusid häid ja lähedasi sõpru ja üleüldse ma poleks kus ma olen praegu. Erinevaid ideid ja plaane on, kuidas kõike veel edasi viia ja minus pidevalt kasvab tahe blogi edasi arendada. Teie kõigi toetus motiveerib mind tohutult edasi. 

Nii on ka alati tagasiside tohutult oluline. Olgu see hea või halb, kõike seda on väga vaja. Mulle meeldib, kui tootearvustuste all keegi räägib oma kogemusest ühe või teise tootega või soovitab midagi hoopis muud. Mulle meeldib kuidas autopostituse all nii mõnigi ütles, et väga meeldis seda lugeda (selle postituse avaldamise ees oli ka kõige suurem hirm, see on ju täiesti teine teema kõige muu vahele!). Olen üritanud ikkagi ka suuremal või vähemal määral oma igapäevaelu ja teinekord mingeid mõtteid blogis avaldada. Et lugejatel poleks tunnet, et on lihtsalt keegi kuskil, kelle nägu on teada ja mitte midagi muud ei teagi. Mulle näiteks meeldib näha KES mingit blogi kirjutab, nii tekib mingi side või suurem tahtmine edasi lugeda. Jagaksin hea meelega ka retsepte, aga ma ausaltöeldes pole kõige suurem kokk ja enamasti improviseerin köögis :D. Ükskord tegin õhtusöögi ja J ütles, et talle väga meeldis ja tõstis kohe eriti mitu korda endale juurde. Järgmisel päeval ma juba ei mäletanud mis seal sees oli, seega see jäi ühekordseks saavutuseks. :D Samas aga J sünnipäevaks tegin pitsat mida poisid väga kiitsid ja koogi kohta ei uskunud nii mõnigi, et see ise tehtud on. Mul siiamaani toob naeratuse näole, kuidas kaks poissi punnis silmadega küsisid: "Liina, ise tegid või?!" :D. Aga näiteks võin näidata kuidas ma jääteed teen. :D Seda oskan hästi ja seda teen tihti (okei, see on nii lihtne, et raske on seda halvasti teha :D)

Teinekord jääb üldse ideid väheks, et mida teha. Neil hetkedel on ka tagasiside hästi oluline. Tean, et mitmed ootavad uut autopostitust, keegi küsis kunstripsmete kohta ja VÄGA paljud ootavad postitust minu (taaskordse) juuksevärvi kohta. Plaanis on veel ka paar pildipostitust mõnest nädalavahetusest ja nii mõndagi veel. Aga ega mina ju ka alati tea, mida siit blogist üldse lugeda/näha soovitakse. Niisiis. Kellel on soove, iluteemalisi või mitte, siis olge paid ja jätke need palun kommentaariumisse. Kellel on soovitusi, mis meeldib, mis ei meeldi.. mida iganes. Ka need on alati oodatud, sest nii saan blogi edasi arendada (: Oleksin selle kõige üle ääretult tänulik! Niiet selle lobapostituse lõpuks tahangi öelda suure AITÄH! kõigile toetajatele, lugejatele, sõpradele, kes on tulnud kiitma ja motiveerima, koostööpartneritele ja kõigile, kes ühel või teisel moel on mind toetanud, õpetanud, aidanud! Ja aitäh ka neile, kes on kuskil ligi astunud ja "Tere"öelnud, või maininud, et mu blogi loeb. Vot need momendid on soojendavad mu südant kõige rohkem ja motiveerivad kõige rohkem. Need on need hetked, kus ma tõesti näen (ja enamasti kallistan, kui lubatakse :D) oma lugejaid ja toetajaid. Seega veelkord aitäh, aitäh, aitäh kõigile! 

Pikk jutt kokku võttes: Ootan teie soove ja soovitusi nii siia postituse alla kui ka ükskõik kuhu mujale. (: